Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimehe Jaanus Rahumäe hinnangul on Eestil kõigi omavalitsuste korruptsiooni efekiivseks uurimiseks ressursse vähe.
Rahumägi: kohaliku korruptsiooni uurimiseks napib ressurssi
27. märts 2010, 23:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil on täna üle 200 omavalitsuse ja kui korruptiivne surve on ühes või teises omavalitsuses väga suur, siis on väga vähe tõenäoline, et riigil on ressurssi nende kõigiga samaväärselt tegeleda,» ütles Rahumägi BNSile.
Reformierakonda kuuluv nentis, et kui tehingute üle otsustavale inimesele on korruptiivne surve ja nende tehingute üle on järelevalve vilets, siis on väga suur tõenäosus, et rikkumisi pannakse toime.
Samas on just Reformierakond olnud vastu haldusterritoriaalse reformi läbiviimisele ja omavalitsuste liitmisele. Rahumägi möönis, et kui omavalitsusi oleks vähem, saaks riik ressurssi omavalitsuste korruptsiooni uurimiseks tõhusamalt kasutada.
Rahumägi nentis, et Reformierakond muutub ajas. «On väga palju asju, mida Reformierakond on teinud ja arvanud, aga elu muutub. Kõik muutub ja me ei tea, mida Reformierakond sellest kõigest arvab näiteks mõnede aastate pärast. Täna on olukord selline,» lausus ta.
Rahumäe sõnul on arvamus omavalitsuste korruptsiooniriskist tema isiklik ja subjektiivne hinnang, millel ei ole mingit õiguslikku kaalu.
«Ei ole võimalik süüdistada kedagi enne, kui süü on tõestatud ja lõpliku otsuse langetab ikkagi kohus,» sõnas ta.
Rahumäe sõnul sõltub omavalitsuse korruptsiooniriski tase paljudest asjaoludest.
«Mida tähelepanelikumad on omavalitsuste revisjonikomisjonid, mida tähelepanelikumalt ja süvenenumalt tegutseb omavalitsuse opositsioon ja mida rohkem tehakse koostööd politseiga nendes küsimustes, seda vähem on võimalusi sooritada omavalitsustes korruptsioonikuritegusid,» tõdes ta.
Rahumägi lisas, et korruptsioonikuriteod on avastamiseks ühed kõige keerulisemad, kuna mõlemad kuriteo osapooled on huvitatud teo avalikuks mittetulekust.
«Ja tavaliselt on tegemist intelligentsete inimestega, kes teavad, kuidas süsteem toimib, kes teavad, mis kasu võib sellest saada, kes on ise äriga seotud ja oskavad oma kuritegusid varjata,» sõnas Rahumägi.