Helmes tähistatakse jälle kutseõppe aastapäeva. Õieti hakati tegelema kooli avamisega Helme mõisahoones juba 90 aastat tagasi – 1920. aasta kevadel palusid Helme kandi ettevõtlikud mehed põllutööministeeriumilt luba põllutöökooli avamiseks, kuid selleni jõuti alles 1925. aasta 1. veebruaril.
Algul oligi kool Helme Põllumeeste Seltsi ülalpidamisel ja alles 1927. aastal muudeti ta riigikooliks. 1934. aasta kevadel rajati Helmesse ka kodumajanduskeskkool, mis tol ajal oli mõeldud tütarlastele.
Alates neist aegadest on kool üle elanud mitmeid muudatusi. 1973. aastal sai Helme koolist esimene kutsekeskkool maal ja algas väga viljakas periood Helme kooli ajaloos.
Kiiresti kohaneti ka uute oludega pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal. Loodi koostöösidemed Soome, Rootsi ja Norra koolidega ning meie õpilased said võimaluse praktikatöödeks Soome taludes.
Läbi erinevate aegade on Helmes õppinud eelkõige Lõuna-Eesti maakondade noored. Kõigi erialade lõpetanute üldarvu hinnatakse koolis enam kui kümnele tuhandele. Loomulikult on kogu aeg Helmesse eriti ohtrasti õppijaid tulnud Valgamaalt.
Kümmekond aastat tagasi vahetus aga koolis juhtkond.
Tolleaegse Valga maavanema Trašanovi ja mitmete ametnike eestvedamisel mindi Helme kooli lõhkumise teed eesmärgiga viia sealsed töökohad ja riigi raha kõik maalt Valga linna.
Sellele vaatamata tähistasid vilistlased 2005. aasta veebruaris meeldejäävalt kooli 80. aastapäeva – kokku tuli ligi 700 kooli lõpetajat erinevatest aegadest. Siis võeti vastu ka otsus viie aasta pärast Helmes taas härmas pärnade ja tammede all kokku tulla.
Veebruaris tähistataksegi Helmes jätkuva kutseõppe 85. aastapäeva. Loodetavasti suure osalejate hulgaga.