Paber: Üks teekond kahe nurga alt

Gert Kiiler
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

See, kuidas inimene ühele või teisele olukorrale reageerib, oleneb suuresti tema meeleolust: kui tuju hea ja kõik sujub, paistab kogu maailm ilus, kehva tujuga tundub aga ka ümbrus masendav.



Samuti sõltuvad hinnangud inimese loomusest: pessimist näeb kõike alati tumedamates toonides kui optimist. Pealegi leitakse ikka seda, mida otsitakse.


Mõni aeg tagasi tekkis mul mõttevahetus ühe sõbraga, kes oli Viljandi järve äärest läbi vanalinna südalinna kõndinud ning kurtis, kui palju koledat ta tee peal oli näinud. Huvitaval kombel olin minagi just paar päeva tagasi samas kandis ringi kolama sattunud, kuid minu muljed olid sootuks vastupidised.


Teemat arendades selgus, et olime tähele pannud eri asju. Kui tema nägi paremal tänavapoolel hooletusse jäänud koorunud värviga hoonet, siis minu pilku köitis teisele poole teed jääv kena lilledega dekoreeritud maja. Nii et tegelikult oli õigus meil mõlemal.


Nõnda otsustasingi kavandada endale ühe teekonna Viljandi järve äärest vanalinna kaudu turuplatsile ning läbida selle kaks korda: esimene kord otsides ja märgates positiivset ning teine kord negatiivset. Et tulemus veel kontrastsem oleks, kasutasin sobiva meeleolu loomiseks enne-nüüd-reklaamidest tuntud võtet: positiivseks ringkäiguks valisin päikselise päeva ning vigu otsisin pilvise ja sajuse ilmaga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles