Täna saavad kõik poolakad ja Poolas viibivad välismaalased võtta Varssavis ette kurva tee presidendilossi, kuhu on välja seatud Poola presidendi Lech Kaczynski sark, et traagiliselt hukkunud riigipeale viimast austust avaldada.
Kaupo Meiel: Poola ränk tragöödia
13. aprill 2010, 10:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Šokki, mille põhjustas Poola ametliku delegatsiooni lennuki laupäevane allakukkumine Venemaal Smolenski lähedal, elasid läbi miljonid inimesed kogu maailmas. Õnnetusest, milles hukkus suur osa ühe riigi ladvikust, kõnelesid kõik rahvusvahelised uudistekanalid, rääkimata Euroopa riikide kohalikest tele- ja raadiojaamadest. Eile mälestasid Euroopa riigid, nende seas Eesti, lennuõnnetuse ohvreid leinalippe heisates.
Eestist vaadates pole niivõrd oluline, kas Kaczynski oli Poolale kui Eesti partnerile kõige parem juht, kaotusvalu tekitas juhtunu siiski.
Küsimusi tekitas laupäevane traagiline sündmus palju. Mis põhjustas lennuki allakukkumise ja miks sõitsid näiteks Poola sõjaväejuhid lubamatul kombel ühes transpordivahendis, on vaid paar neist.
Poolast teatakse Eestis pigem vähe ja sageli kiputakse sellele riigile põhjendamata ülevalt alla vaatama. Ometi on Poola rikkaliku ajaloo ja kultuuriga maa, mille sõnal on Euroopa Liidus väga suur kaal.
Traagika on inimeste ja riikide elus paratamatu, kuid isegi kurbade sündmuste puhul saab esile tuua tahke, milleks see hea võis olla.
Esiteks kasvatab Poola tragöödia ehk veidi ühtsustunnet Euroopa riikide vahel, sest poliitilises suhtluses puudutas see kogu ELi.
Teiseks väärib esiletoomist riigikogu liikme Marko Mihkelsoni veebipäevikus välja öeldud mõte, et laupäevast omandas Katõn poolakatele senisest veel sügavama ja kurvema tähenduse. “Jääb vaid loota, et see kohutav õnnetus aitab lõplikult eemaldada valede rägastiku Katõni veretöölt,” kirjutas Mihkelson. Jääb üle temaga nõustuda.