/nginx/o/2009/11/25/272589t1h3529.jpg)
Balti riikide kõrval avaldasid ka Ukraina ja Gruusia muret selle üle, et Venemaa võib Prantsusmaalt osta kõrgtehnoloogilise Mistral-tüüpi helikopterikandja.
Ukraina ja Gruusia muretsevad dessantlaeva tehingu pärast
/nginx/o/2017/01/11/6244337t1h8033.jpg)
14. detsember 2009, 11:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gruusia parlamendi kaitsekomisjoni liikme Nika Laliašvili sõnul seisab Thbilisi laevatehingule tugevalt vastu, vahendas BBC News.
Moskva ja Pariis on viimastel kuudel pidanud kõnelusi seda tüüpi sõjalaeva võimaliku müügi üle Venemaale, kuid Moskva pole lõplikku otsust veel langetanud. Vene relvajõudude kindralstaabi ülem Nikolai Makarov on varem lubanud, et otsus langetatakse sõjalaeva ostmise kohta enne 2009. aasta lõppu.
Eksperdid pole võimaliku laevaostu asjus üksmeelele jõudnud. Mõnede hinnangul võimaldaks laeva soetamine kärpida vägede ümberpaigutamisele kuluvat aega ja muuta mereväge senisest mobiilsemaks. Teiste hinnangul pole laeva ostmine sõjalisest vaatenurgast vajalik ja ka Venemaa enda relvatootjad ei pea tehingut otstarbekaks.
Mistral, mis on Prantsuse laevastiku suuruselt teine alus, kaalub 21 000 tonni ja on 200 meetrit pikk. See alus võib vedada helikoptereid, maabumisaluseid, tanke ja muud sõjatehnikat ning kuni 900 inimest.
Seejuures sobib alus ka dessantide korraldamiseks, mis ajas tagajalgadele Venemaa naabruses asuvad endised liiduvabariigid, kelle eksperdid nimetasid relvatehingut julgeolekuriskiks kogu alliansile.
Seni pole ükski NATO liikmesriik Venemaale nii kõrgtehnoloogilist sõjatehnikat müünud. Venemaa naaberriike ärritas ka Venemaa kindrali sõnavõtt, milles viimane vihjas, et Mistraliga oleks Vene sõjalaevastik augustisõja ajal jõudnud märksa kiiremini Gruusia vetesse.
Ukraina kaitseministri nõuniku kontraadmirali Sergei Blõznjukovi sõnul pole selge, kas Venemaa võiks laeva soetamise korral sama tüüpi laeva või laevad ka oma Musta mere baasi paigutada.
Blõznjukovi sõnul puudub Sevastopoli baasis Mistrali jaoks praegu vajalik infrastruktuur. Tema hinnangul võib Venemaa Sevastopoli baasi uuendada või kaaluda laeva paigutamist Novorossiiskisse, mis on Venemaa suurim sadam Musta mere rannikul.
Ukraina on Venemaa Föderatsiooniga sõlminud kahepoolse lepingu, mille alusel võib Venemaa oma sõjalaevastikku Musta mere baasides hoida kuni 2017. aastal.