/nginx/o/2008/09/03/71038t1h7cc3.jpg)
Korruptsioonist teavitajate kaitse peaks olema Eestis paremini korraldatud, et anda üks täiendav võimalus korruptsiooni tõrjumiseks, selgub ühingu Korruptsioonivaba Eesti rahvusvahelisest uuringust.
Uuring: korruptsioonist teavitajad vajavad täiendavat kaitset
/nginx/o/2009/08/23/225190t1h46dd.jpg)
11. detsember 2009, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti inimesed ei ole väga altid teatama seaduserikkumistest, kuna ühiskondlik suhtumine sellisesse teavitamisse on paraku negatiivne,» ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Asso Prii.
Kümmet Euroopa riiki, kaasa arvatud Eesti, puudutavast uuringust tuli veel välja, et korruptsioonist teavitamist puudutavad sätted keskenduvad Eestis vaid avalikule sektorile ning on erinevate õigusaktide vahel laiali jaotatud, mis seab ohtu õigusselguse.
Ühingu ümarlaual 9. detsembril käsitleti seda, kuidas oleks võimalik parandada väärkäitumisest teavitamise võimalusi ja teavitajate kaitset Eesti meditsiinisektoris ning avalikus teenistuses.
Ümarlaual osalenud nõustusid, et meditsiinisektoris peituvad ohukohad, mis soodustavad korruptiivsete ilmingute teket.
«Tervis on inimestele kõrgeima väärtusega hüve ning ühiskond on usaldanud arstidele väga kaalukate meditsiiniliste otsuste tegemise ja elluviimise, mistõttu on tervishoiteenuste pakkumisel kõrgendatud risk korruptiivsete suhete arenemiseks,» ütles Andres Soosaar Tartu Ülikooli tervishoiu instituudist.
«Praegusel hetkel peitub suurim reserv arstide korruptiivse käitumise ohjamiseks nende professionaalsete kogukondade eneseregulatsioonis,» lisas ta, viidates meditsiinisektori ühenduste eetikakoodeksitele ja headele tavadele.
Teavitamissüsteemi loomine tervishoius on meetmena ette nähtud valitsuse korruptsioonivastases strateegias ning selle elluviijaks on määratud sotsiaalministeerium.
Praegu on loomisel avaliku teenistuse eetikanõukogu, mis hakkab tegutsema rahandusministeeriumi haldusalas.
«Eetikanõukogu üheks ülesandeks saab olema ka ametnikueetika tugevdamine ning ametnikele väärkäitumisest teavitamise vajaduse rõhutamine,» ütles Anneli Sihver riigikantseleist.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti esitas ümarlaual justiitsministeeriumile ettepaneku võtta juhtroll, selgitamaks välja need valdkonnad, kus väärkäitumisest teavitamise süsteemi loomine on vajalik, kaasates katusorganisatsioone nagu Arstide Liit, Tööandjate Keskliit jt.