Nii Viljandi linnavalitsuses kui maavanemana töötanud Helir-Valdor Seeder arvab, et meie maakonna keskuse traditsioonid väärivad hoidmist.
Päevaintervjuu: Rahvas hindab riiki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, olete viljandlasena toetanud seisukohta, et Eesti Vabariigi aastapäeva tuleks tähistada õigel kuupäeval. Miks see nii peaks olema?
Sellest on palju juba räägitud. Iga inimene tähistaks oma sünnipäeva kindlasti õigel päeval, kui see oleks vaba. Just seda silmas pidades on seadusega meie riigi aastapäev inimestele vabaks tehtud. See on meie kõigi pidupäev. Vabariigi aastapäeva ei saa ette või tagantjärele teha nagu mõnda tööpäeva mõnikord nihutatakse. Selline toimimisviis kahandaks sündmuse pidulikkust ja tähendusrikkust. Igasugused tehnilised küsimused on siin teisejärgulised ja peaks väärtushinnangute ees taanduma.
Kas Viljandi linnavalitsus tegi ennatlikke otsuseid langetades oma mainele karuteene?
Ehk on värskendav, kui aeg-ajalt tekib selliste teemade üle avalik arutelu. Linnavalitsuse otsustele või tegevusele ei tahaks ma hinnangut anda, sest ma ei tea täpselt kõnealuse kava nüansse ja tagamaid. Mina olen oma seisukoha öelnud ja sellest on võimalik järeldusi teha.
Ükskõik, milliseks tänavu Viljandis vabariigi aastapäeva korraldamine ka ei kujune, tahan loota, et inimestele selle sündmuse tähendus säilib.
Ehk nüüd, majanduskriisi tingimustes, mõistame isegi rohkem avaliku võimu tähtsust ja vajalikkust, tunnetame ühtekuuluvust ja vajadust solidaarsuse järele. Seda ka materiaalses mõttes, sest sotsiaaltoetuste süsteem ja abi, millele raskel ajal loodetakse, on mõeldavad üksnes tänu sellelele, et oleme riigina organiseerunud. Sellega, et inimesed nüüd ootavalt riigi ja omavalitsuse poole vaatavad, kasvab küll riigi vastutus, aga ka tähtsus ja tähendus.
Milline Viljandi traditsioonidest iseseisvuspäeva tähistamisel on teile kõige südamelähedasem?
Ma pole kõige objektiivsem inimene seda hindama, sest olin Viljandi linnavalitsuses siis, kui aastatel 1991 ja 1992 neid traditsioone kujundama hakati ja vabariigi aastapäeva tähistamise korda välja töötati. Kummardust väärib toona selle sündmuse tseremooniameistri rollis olnud Ülo Stöör, kes ideesid välja pakkus ja paljudele tavadele aluse pani.
Iga asi alates manifesti lugemisest kohtumaja ees kuni kalmistule pärgade panekuni on omal kohal ja kokku moodustavad need terviku. Sündmuse krooniks on kindlasti aga aktus meie enda esinejate, teenekate inimeste autasustamise ja oma tahtest, mitte kombetäitmisest või kutsega kohale tulnud publikuga. See sündmus liidab väga erinevaid inimesi ja on meile omane.